Tommil oli raske hommik täna. Poole kuue ajal oli niivõrd tugev astmahoog, et ärkas üles sellest lausa. Ja uuesti magama jäämisega oli ka siis raskusi, sest pikk ja pidev köhahoog ei tahtnud ka peale Ventolini hingamist eriti kiirelt lõppeda. Vähemalt pausid tekkisid sisse ja läksid lõpuks järjest pikemaks (ma kujutan ette et tegelikult võis see minutite jooksul toimuda, kuid minu jaoks oli see terve igavik). Tegelikult meenutas see juba seda korda, kui viimati temaga haiglas maandusime lõpuks. Endal oli ka juba hirm nahavahel. Viimasest haiglasolekust peale on Ventolin üsna igapäevaselt kasutuses olnud Tommil, samas kui enne seda peaaegu et aastase perioodi jooksul vaid mõned üksikud korrad vaja läks seda. Ma hakkan tasapisi tema köhahoogude (Tommi astma avaldub üldiselt kuiva köha hoogudena) suhtes üsna tundlikuks muutuma…