Hoolimata sellest, et Tommi on nüüd juba natuke üle kahe aasta siin ilmas elanud, räägib ta siiski ikka veel väga minimaalselt. Ta kasutab vaid täputäit sõnu ja neile lisaks veel üksikuid ‘omakeelseid’ sõnu. Enamuse suhtlemisest teeb ta ikka veel käemärkide ja häälitsuste abil. Käisime temaga isegi mõned korrad logopeedi juures (perearsti suunamisel). Tänu sellele sai “au”-st kassi asemel koer ja kass sai uueks nimeks “njau”. Progress missugune, eksole.

Siiski. Kui asi puudutab tema lemmikute vaatamist telekast või arvutist, oskab ta end vägagi arusaadavaks teha. Ja kui asi ei edene piisavalt kiiresti, siis kisab või lausa kõrva.

Niisiis, arvake ära. Mida nõuab laps vaadata, kui ta ütleb:

1. “Mnamna”?

2. “Uu ii uu aa aa”?

3. “Vivivi mammu ee”?

4. “Ee muu ii”?

5. “Auli”?

Ja mida soovib laps saada, kui ta küsib:

1. “Mimmu”?

2. “Mammu”?

3. “Kuki”?