Ei tohi niimoodi hirmutada oma vanemaid!

Tommi turnis täna hommikul mööda diivanit. Ühel hetkel astus vist natuke mööda kogemata. Ja järgmine hetk tuli suure kisaga laua alt, endal silm üleni verine – pea tegi kukkudes tutvust laua äärega. Esimese hooga vaatasin ma tõesti, et nüüd kukkus endal silma peast välja. Õnneks oli haav (kusagil 1 cm kandis pikuke) siiski napilt silma kõrval. Verd tuli loomulikult kõvasti. Peahaav ju ikkagi. Pealegi keeldus Tommi maha rahunemast ja plaastri kiskus ka kogu aeg ära. Samal ajal üritasin mina veenda Andot, et ta tuleks ja lapse kiirabisse viiks (et äkki õmmelda vaja). Lõpuks ta ikka nõustus. Õmmelda ei olnud õnneks siiski vaja. Siiski ei olnud sõit ka väga asjatu – vähemalt rahunes Tommi ise maha sellega. Minul igatahes värisesid käed ja süda veel mõned tunnid takkaotsa.