Ärasõiduni on jäänud loetud tunnid.
Asjad pakitud, asjad koos… Köögis tuleb hommikul veel kapp tühjaks tõsta… kui hommikusöök valmis on. Selle võrra varajane äratus on ka telefoni programmeeritud. Teoreetiliselt tuleks magama minna, sest vara tuleb liigutama hakata…
Ainult et uni on otsustanud mind ignoreerida. Reisinärv on liialt tugevalt sees, ma arvan. Kogu aeg on tunne, et midagi läheb valesti. Et kas on pagasit üle kaalupiiri või ei jõua rongile või jääme lennukist maha või unustan võtmed hommikul ühikavalitsuse postkasti visata või… Loetelu võiks lõputult jätkata.
Nii et palun palun palun palun palun kõigil pöidlad pihku et homme kõik ilusti laabuks. Palun.
Kui kõik hästi läheb, siis homme kohtume juba Eesti pinnal.
Loodetavasti.
Head ööd!
