Uncategorized 12:23 p.l.
Räägime minu isaga juttu ja jutt läheb Youtube peale. Muuhulgas saab uuritud, kas ta Jingle Bombs on vaadanud sealt. Seda, mida enesetaputerrorist Achmed laulis. Tuleb välja, et oli. Jutu kõrval istunud Elias uurib siis edasi…
Elias: “Kas sa Jingle Bellsi oled kunagi näinud?”
Vanaisa: “Jah, olen küll. Ja kuulnud ka.”
Elias: “No siis olid sa küll tubli!”
Uncategorized 10:52 e.l.
Elias tuleb vannitoast duši alt. “Ma kuivatasin käed käte rätikuga ära!” Võtab siis oma suure rätiku ja silmitseb seda mõtlikult. “Aga see ei ole käte rätik! See on pea rätik! Ja selja rätik! Ja kõhu rätik. Ja jalade rätik… Ja noku rätik…”
Uncategorized 11:03 e.l.
Film ise on siis Thomas and the Magic Railway
Omavahel räägivad sinine rong Thomas ja roheline rong Percy
Thomas: Hello, Percy.
Percy: Thomas, I’ve been worried. Bertie says you lost a coal truck today.
Thomas: Yes. It disappeared when I was at the buffers near the little grotto.
Percy: Maybe those are the buffers that lead to the secret railway.
Thomas: And the grotto is the lost engine’s special platform!
Percy: Yes!
Thomas: Percy, you protect those buffers from Diesel and I’ll find Mr. Conductor.
Percy: Me? Why me?
Thomas: Because you’re a brave engine, Percy.
Percy: Oh, I forgot.
Uncategorized 2:31 p.l.
Häid jõule ja ilusat vana-aasta lõppu kõigile 
Järgmisest aastast katsun korralikum olla (loe: sagedamini kirjutada). Näis, kas õnnestub ka
Uncategorized 7:38 p.l.
Tänane õhtu on kulinaarse katsetuse päralt. Sellest on juba üsna tükk aega tagasi kui ma enda jaoks kringliteo avastasin. Leidsin netist uskumatult lihtsa ja hästi hea kringli retsepti (ja seda ühes retseptis koos!) ja nii see läks. Nüüdseks on sellega juba harjutud, et aeg-ajalt midagi sellist ahjust oodata on. Ja täna teatas Elias juba lõuna ajal, et tema tahab kringlit. Et mul oligi kavas lähiajal üht uut ja variatsiooni katsetada, siis ei hakanud vastu ka ajama. Nüüd siis ootame, millal katsetus ahjust välja tuleb, et maitsta saaks. Üleeile linnas käies tõin nimelt paki piparkoogimaitseainet – jube kiusatus oli katsetada, kuidas see jõuluajal end kringli täidises kaneeli asendajana õigustab. Täidise tegemise ajal kerkinud lõhn tõotas igatahes põnevat tulemust.
Ega kellelgi natuke kannatust üle ei ole? Mul endal juba otsas aga küpsemisaeg ei ole ikka läbi ja siis tahab sai veel niiske räti alla pehmenema ka…
[lisatud 8.31 pm] Eh, kadedad olete. Tuli siis ilma kannatuseta oodata. Aga tulemus tasus end igati ära. Sellise mõnusa jõuluse maitse andis piparkoogimaitseaine juurde. Tundub, et ülejäänud pere jäi samuti tulemusega rahule. Elias käis just plaadilt viimast tükki hõivamas. Nii natukeseks seda siis oligi. Aga eks kadumiskiirus on vast üks parimaid näitajaid tulemuse kohta
Uncategorized 7:59 p.l.
Elias helistab Valga-vanaemale. Veidi aega peale kõne lõppu hakkab tahtma Valga-vanaisale helistada. Ando, kes just oma isale helistab, teatab oma isale rõõmsalt, et Elias tahab vanaisaga rääkida ja ulatab toru lapsele. Poiss võtab telefoni ja teatab Põlva-vanaisale nutuse häälega: “Ma tahtsin ju Valga-vanaisale helistada!”
Laps teab, mis laps tahab. Ja ennast petta ei lase, nagu näha.
Uncategorized 5:11 p.l.
Elias räägib telefonis vanaemale oma loomaaiakülastusest. “Ma käisin seal… loomaaias… seal, kus pardid olid!”
Uncategorized 7:18 p.l.
“Sina tegd katki, sina lõhud ära ka!”
Uncategorized 8:28 p.l.
kaasrollimängijatele lauluga, mida üle hulga aja jälle kuulama sattusin. Soovitan soojalt.
Der triste Himmel macht mich krank
ein schwere graues Tuch
Das die Sinne fast erstickt
die Gewohnheit zu Besuch
Lange nichts mehr aufgetankt
die Batterien sind leer
In ein Labyrinth verstrickt
ich seh´ den Weg nicht mehr
Ich will weg, ich will raus
ich will – Wünsch mir was
und ein kleiner Junge nimmt mich an die Hand
Er winkt mir zu und grinst:
Komm´ hier weg, komm´ hier raus
Komm´ ich zeig Dir was
Das Du verlernt hast, vor lauter Verstand
Komm mit,
komm mit mir ins Abenteuerland
Auf Deine eig´ne Reise
komm mit mir ins Abenteuerland
der Eintritt kostet den Verstand
Komm mit mir ins Abenteuerland
und tu´s auf Deine Weise
Deine Phantasie schenkt Dir ein Land
das Abenteuerland
Neue Form, verspielt und wild
die Wolken mal´n ein Bild
der Wind pfeift dazu dieses Lied
In dem sich jeder Wunsch erfüllt
Ich erfinde, verwandle mit Zauberkraft
Die Armee der Zeigefinger brüllt: Du spinnst!!!
Ich streck´ den Finger aus
ich verhexe, verbanne, ich hab die Macht
Solange der Kleine da im Spiegel noch grinst
Komm mit,
komm mit mir ins Abenteuerland
Auf Deine eig´ne Reise
komm mit mir ins Abenteuerland
der Eintritt kostet den Verstand
Komm mit mir ins Abenteuerland
und tu´s auf Deine Weise
Deine Phantasie schenkt Dir ein Land
das Abenteuerland
Peter Pan und Captain Hook mit siebzehn Feuerdrachen
Alles kannst Du sehen, wenn Du willst
Donnervögel, Urgeschrei, Engel, die laut lachen
Alles kannst Du hören, wenn Du willst
Du kannst flippen, flitzen, fliegen und das größte Pferd kriegen
Du kannst tanzen, taumeln, träumen und die Schule versäumen
Alles das ist möglich in Dir drin in Deinem Land
trau Dich nur zu spinnen, es liegt in Deiner Hand
Uncategorized 6:05 p.l.
Kas tõesti on meil ikka veel inimesi, kes leiavad, et KÕIK inimesed peavad olema paremakäelised?! :O
Istub minu vasakukäeline poeg õhtusöögilauas. Ja hakkab järsku arendama vestlust teemal ‘parem käsi’ ja ‘vasak käsi’ ja ‘õige käsi’. Ja et tema tahab süüa parema käega ja et sööma PEAB õige käega. Ja lõpuks teatab veel oma vasakukäelisele isale, et “INIMESED EI TOHI VASAKU KÄEGA SÜÜA!” Selle peale hakkasime uurima, kuidas laps sellise lolluse peale üldse tuleb (ehk siis – kes siis nii ütles?=). Olevat kasvataja käest kuulnud. JA SEDA PEALE SEDA, KUI KASVATAJA OLEVAT ANDO KÄEST UURINUD, KAS ELIAST TULEKS ÜMBER HARJUTAMA HAKATA JA ANDO OLI ÖELNUD, ET LAS TA OLLA NAGU ON!!!
Vot, olen kuri jah. Igatahes tuleb võtta ette tõsisem jutuajamine lasteaias. Nojah, ongi põhjust minna ja uued kasvatajad üle vaadata. Elias on nüüd ju uues rühmas. Aga et vanade kasvatajatega sellist probleemi ette ei tulnud, siis ei osanud seda ka selles lasteaias ette näha. Kuigi jah, pean tunnistama, et olin teadlik, et ühes teises Tartu lasteaias on toimunud midagi sarnast. Ühe Ando vennapoja rühmas oli lastele ‘parema’ ja ‘vasaku’ käe asemel õpetatud ‘õiget’ ja ‘vasakut’ kätt.
Kas tõesti on nii raske aru saada, et inimesed ei ole ühesugused ja see, millist kätt laps söömiseks/kirjutamiseks/joonistamiseks kasutab EI OLE kasvataja otsustada. See on lapse enda valik, kuidas tal mugavam on!
Uncategorized 2:59 p.l.
Elias näeb hiljuti poeginud emast koera ja imestab päranisilmi:
“Tal on NII PALJU nokusid!” :-O
Uncategorized 8:29 p.l.
Istume Lõunakeskuse ees pingil, Elias ronib jalanõudega pingile.
Mina: “Tule jalgupidi pingi pealt ära, teised inimesed tahavad siin pärast veel istuda!”
Elias: “Kas meie oleme nagu inimesed?”
Mina: “Jah.”
Elias: “Aga mina pole ju inimene!”
Mina: “Oled ikka.”
Elias: “Eeeiiii! Mina olen ju ikka Elias Lauri Kaupmees!”
(Lisamärkus: Järgmisel hommikul täpsustas Elias, et Elias Lauri Kaupmees on ikka KA inimene.)
* * *
Elias istub hommikusöögilauas, hõõrub silmi ning seletab “Aga pimedas ei tohi lugeda sest muidu sa kortsutad oma silmad ära. Ja siis saad jälle kätte ja paned siia tagasi niimoodi.” Teeb kätega liigutuse nagu paneks silmi pähe tagasi. “Ja siis sa paned prillid ette. Sellepärast peabki jooma natukene!” Lõpetab oma loengu elutargalt ja küünitab kakaotassi poole.
* * *
Jalutame Eliasega Toomemäe kõrval ja näeme ühte kollit peremeest jalutamas. Eliase silmad lähevad suureks: “Näe, vaata, nii suur lõvi!”
Uncategorized 11:07 e.l.
Tundub, et hoolimata palavatest ilmadest on viirushaiguste hooaeg algamas. Sellele reageerib üsna valuliselt meie pisi-Tommi, kelle astmahoogusid tunduvad põhjustavat just nimelt viirushaigused. Üle mitme kuu sai eile õhtul temaga lastekliinikus erakorralises vastuvõtus käidud. Seekord läks õnneks kergelt. Selleks ajaks kui uksetagune järjekord otsa sai ja meie poissi üle vaatama hakati, oli Ventolin (see ‘kiirabi-ravim’) siiski lõpuks mõjuma hakanud ja kuulda vaid köharögane krõbin. Tommile anti veidi füsioliigilist lahust hingata ja meid lubati koju. Loeti ainult sõnad peale et kui hommikul ka hingamisega probleeme, siis tagasi läheks ja nad annavad auruna Ventolini hingata. Seda õnneks siiski vaja ei olnud. Kuid õhtusesse repertuaari on see ravim kolinud juba mõned päevad tagasi. Looodetavasti ei lähe asi rohkem nii kurjaks et kiirabisse lausa vaja oleks minna.
Muuseas, vastuvõtu ukse taga istudes ja oodates nägime tuttavat arsti ägedate infektsioonide osakonnast. Arstitädi vaatas meid Tommiga, kortsutas kulmu ja uuris, et mida meie seal teeme – kas pole lihtsalt ammu käinud?
Uncategorized 1:52 p.l.
Juba üle nädala aastanumbri pööramisest möödas aga muljetamiseks ei olegi veel aega leidnud. Mitte et seda praegugi üleatu oleks aga ei taha nagu lõputult ka edasi lükata. Nii võib veel täiesti seisma jääda see siinne koht, sest lõpuks kuhjub nii palju (ja pool läheb juba meelest), et enam ei jõuakski kirjutada
Pika edasi-tagasi mõtlemise ja ilmataadi heasoovilikkuse tulemusena sain siiski oma sünnipäevapikniku Istusime tekkide ja söögiga Kassitoomel ja kui juba liiga palavaks läks, kolisime edasi meie poole kohvi-tee-koogi-lauda. Tagasiside on ka olnud üle ootuste positiivne. Natuke värsket õhku kulus ju enamusele meist kindlasti kuhjaga ära. Tubaste tööde tegijatele eriti. Ja suurim üllatus – terve ahjuplaadi suurune kolmekihiline tort osutus otsapidi liiga väikeseks isegil. Või noh… igaüks sai tüki ja soovijad juurdegi võtta aga ikkagi juhtus nii, et kui tort juba otsas, tuli Elias kolmandat või neljandat tükki küsima ja enam ei olnud võtta talle sed 
Järgmine aasta tuleb vist tordi suuruseks kaks ahjuplaati arvestada… Kuigi – näidake mulle palun see inimene, kes selle valmis küpsetaks
Köögikappe ei ole vaja laiendama hakata. Ennustatud suhkrutooside sadu siiski ei toimunud. Ju siis arvati, et see soov nali oli? Mitte et sellest midagi katki oleks. See-eest sain muid toredaid asju. Üks geniaalsemaid asju sealhulgas oli Stewart Clarki raamat Duu juu spiik inglišš?
Peale sünnipäeva jäid mu õekesed veel paariks päevaks meie poole. Poisid olid tädide külaskäigust loomulikult suurimas vaimustuses. Elias oleks mõlemad hea meelega üldse meile elama jätnud. Või siis vähemalt kolmapäeval tüdrukutele järele tulnud vanavanematega kaasa Valka läinud. Kuigi siis ei oleks ta jällegi neljapäeval Viljandis käia ja Tommit vana-vanatädile ära anda lubada saanud, eksole
Vähemalt on see kiirem sünnipäevade periood nüüd läbi. Muidu tuli neid nagu kahurist. Äi, Tommi, Selene, Mayhem, minu ema, mina, Allan. Ausalt, see suvi praktiliselt omaetteolemise aega ei olegi olnud nädalavahetustel
Hetkeseis on tegelikult natuke kurvem juba. Elias ravib kõrvapõletikku, Tommi ka jälle köhane. Ja seda nende palavate ilmade juures. Mitte ei sa aru kuidas see võimalik on.
Uncategorized 2:21 p.l.
Üldiselt ma ei armasta erit teistele nö halamas käia. Äärmisel juhul kaeblen oma suurele vennale, kui midagi lahti on. Enamuse kogun endasse ja üritan alla suruda, sest… noh jah, ma lihtsalt ei oska ennast väljendada. Kui Andoga mingit asja arutada üritan, siis see võtab aega päris mitu õhtut, sest iga lause tuleb põhjalikult läbi mõelda ja formuleerida ja nii jäävadki lausete vahele pea veerandtunnised vahed. Seda muidugi juhul, kui tegemist on mõne tõsisema asjaga. Niisama small-talki puhul selliseid probleeme täheldatud ei ole.
Aga praegu ma ei saa minna vennale kaebama, sest tema on osa probleemist millele ma juba mitu päeva üritan lahendust leida. Nagu elus tavaline, on võimatu leida kõigile sobivat kompromissi, eksole. Ei, tegelikult üks lahendus on – edaspidi mitte enam vananeda, sest probleem on sünnipäevas. Niipea, kui tahad midagi head ja toredat teha, hakkab igalt poolt tulema kriitikat ja lõpuks kaob igasugune tahtmine üldse midagi ette võtta.
Asi sai alguse minu tagasihoidlikust soovist minna sünnipäeval seltskonnaga kuhugi välja istuma. Pikniku mõttes välja. Selline ilus roheline koht, kus tekk laiali laotada ja lihtsalt ilusat päeva nautida. Tartus tegelikult selliseid ilusaid rohelisi kohti, kus piknikupidamine täiesti normaalseks nähtuseks on, leidub. Laupäevaks vihmaprognoosi ka ei ole. Seega peaks nagu kõik korras olema? Aga ei olnud. Nüüd tuli Ando, kes leidis, et Toomel või Kassitoomel või botaanikaaias vms võivad möödakäijad häirima hakata ja mõttekas oleks leida vaiksem ja rohkem omaette koht. Seeja sai uuritud Riigimetsa Majandamise Keskuse kodukat ja Ando leidis sealt sellise koha, mis talle väga sümpatiseerima hakkas. Et rahvast mahub ja eraldi ja ei ole tapvalt kallis ja saab grillida… Ja ta uuris isegi järgi, et nädalavahetusel on see majake vaba.
Nüüd sai hakatud uurima, et kui palju oleks tulijaid, kui me sünnipäeva pidamise asukoha eeldatavst kohast kodust sinna ümber tõstaks. Tulemused – noh, vaimustusest ei hüpanud vist keegi ja minu lemmikvenna teatas, et tema ei käi põhimõtteliselt linnast väljas toimuvatel pidudel. Ando leiab, et ainult venna pärast ei ole mõtet sellest linnast väljas plaanist loobuda. Samas see oli algusest peale rohkem vastutulek temale kui minu enda mõte. Aga mina tahan, et minu peol oleksid eelkõige kohal MINULE olulised inimesed. Ja see nimistu hõlmab nii Andot kui ka minu venda. Muud reaktsioonid ei olnud ju ka just hiilgavad. Õelt “Nojah”, Ando vanemad uurisid esimese asjana ega see liiga kalliks ei lähe… Peale Ando näis linnast väljas istumise vastu huvi üles põhimõtteliselt ainult Ando venna pere (suheldud sai sel teemal May elukaaslasega).
See linnast väljas peo mõte tegelikult moonutas ju juba minu algset plaani. Minu jaoks on grillpeol ja piknikul siiski mõningane vahe – piknikule võetakse kaasa kodus valmistatud toidud mitte ei hakata neid alles kohapeal küpsetama. Teisest küljest on eraldatusel ka omad plussid. Ando rõhub veel sellele, et ta saaks ka veidi puhkust… Ja mina tunnen end seal keskel rebituna ja tekib tahtmine üldse kõigele käega lüüa. Ürita siis veel midagi toredat korraldada, eksole…
Uncategorized 12:28 p.l.
Üle kuu vanavanematel külas olnud Elias ei ole veel tundigi kodus olla jõudnud, kui avastab emme täringukoti ja tuleb sellega.
“Ma tahan neid oma täringuid!” Mõeldud on viit suuremat kuueküljelist täringut, mis ma kunagi oma õe käest sain. Otsin talle need siis välja ja kuulen kohe uut sooviavaldust. “Ma tahan paberit ka!” Ulatan lapsele laualt paberilehe ja järgmist küsimust ennetadesw avan sahtli ning otsin… “Ja pliiatsit!” Jah, kuidagi ma juba aimasin, et see ka tuleb Ulatan lapsele pliiatsi.
Ja tulemus – laps veeretab korraga peotäie täringuid, vaatab neid kulm mõtlikult kortsus ja kritseldab oma paberile. Seejärel kordab tegevust. Jaa-jaa… Tegelase-NPC loomise rituaal (füüsiliste näitajate numbrite veeretamine) on lapsele väga hästi meelde jäänud
Uncategorized 7:47 p.l.
Eile käis DT külas. Muuhulgas suunas ta meid Andoga ka (meie jaoks uue) veebikoomiksi Looking for Group juurde. Soovitan soojalt. Vaadake
Uncategorized 4:56 p.l.
Töö, Tommi, töö, töö, Tommi, Tommi, töö, töö, vahepeal sekka Lunat ja Andot ka.
Ja siis tuli nädalavahetus ja Hansapäevad.
Reedel maandusid meie juures Shadow ja Higgins ja Põnn. Istuti maha, joodi teed, vahetati tavarõivad hansarõivaste vastu ja päevadele nad kadusidki. Vaene töine minake jäi aga arvuti ja koera ja lapsega möllama. Kusjuures ei ole üldsegi mitte lihtne teha mõtlemisvõimet nõudvat tööd, kui samal ajal heledahääleline laps su kõrva ääres läbilõikavalt kuristab.
Õhtul aitas Higgins juba ammu sülearvutis istuva faili ära kribada, kuid et pisiarvuts seda tööd hullult aeglaselt teeb ja mina teiste arvutsite kogemusest kribamisega samal ajal muid programme kasutada ei julge, siis sai endale samuti paar tundi vaba aega lubatud. Sisustatud sai see Mehikoormlastele Mayhemi koeralaste tutvustamise ja Hansapäevade avamise külastamisega. Kuigi avamisüritus oli täielik pettumus ja tagasi kodus sai mõeldud küll, et selle aja oleks võinud parem tööle pühendada, oleks vähemalt asja ette läinud. Ei ole mõtet lasta ilutulestikku valges, ei ole. See kaotab ikka kordades oma võimsuses. Muuseas oleks huvitav teada, kas see suitsupommitamine tulevärgi alguses oli taotluslik või oli tegemist ebakvaliteetsete/märgade/sassi aetud rakettidega? Ja loomulikult fantastiline avakõne stiilis “Maaa eeeiiiii ooos-kaaaa-nuuud piiii-keee-maaaat kõõõ-neee väääl-jaaa mõõõel-daaa, niii eeet maaaa nüüüüd veee-niiii-taaan iii-gaaaat siiiil-piiiiii eeee-baaaa-loooo-muuu-liiii-kuuult piiii-kaaaaks eeet ooo-maaaa kõõõõ-neeee aaaaaeeeg kuuuuui-daaaa-giiiii ääää-raaaa tääääi-taaa”. Ainus plusskülg avamise juures – nüüd olen elusuuruses Chloe ära näinud. Loodetavasti satume kunagi mängus ka kokku. Lily on siiani tema tegelaskuju vältida suutnud. Või tema Lilyt
Laupäeval jälle TÖÖ. Kibekiiresse tööpäeva tõi vaheldust ja rõõmukiire Hansapäevatama tulnud vanemate-õdede-vendade ja Eliase külaskäik. Põevatajad pakkisid meie juurest veel Ando ja Tommi ka kaasa ja läksid linna. Võimaldades mulle terve kõnealuse projekti kõige tulusama tööpäeva (lapsevaba tööpäev, jess!!!). Toodi ka pilte Eliase vahepealsetest tegemistest ja räägiti juttu. Õhtul kadus Ando Emajõe äärde Mayhemi sünnipäeva tähistamisele (pisi-Selene kojujõudmise tõttu on nende eluase mõneks ajaks kuulutatud peovabaks tsooniks). Projekti lõpetasin veidi peale seda, kui jalgu puhkamas käinud Mehikoormlased rüütliturniiri vaatama lahkusid.
Pühapäeval nautisin siis vastvõidetud vabadust täie rinnaga. Jätsin vahelduseks Ando koju last ja koera hoidma ning pääsesin lõpuks ometi ka rahus viimast Hansapäeva uudistama. Selleks ajaks oli osa lette küll juba kokku pakitud, kuid mõnus oli siiski. Isegi kostümeeritud rahvas ei olnud päris ära kadunud veel Ja kohale jõudsin ka piisavalt aegsasti, et kõhutantsuetendus ära näha. Oli vaatamist väärt ka
Ja Andole said ka lõpuks Päris Oma Isiklikud täringud koju toodud. Ta seni alati vajadusel minu omasid tarbinud. Näis, kuidas omadega minema hakkab. Minu täringukollektsiooni lisandunud kaks valget ja kaks musta d10 ja üks armas poolvääriskivine d6 igatahes viskasid ilusaid suuri numbreid. Seega – Brechleni ja Wode jaoks sobivad, Cthulhu puhul tasub mitte näppida
Aga järgmiseks aastaks peaks endale ka kostüümi organiseerima.
 | higgins on Mängutest |
 | Marek on Mängutest |
| higgins on 2009 |
 | Sun on Seeneteadus ei ole ju rak… |
| Marek on Talv tuleb |
