Jälle see Põlva Kool… Neljapäev, Dec 1 2016 

Kas keegi oskaks mulle palun selgitada matemaatikaõpetaja loogikat järgnevate kuupäevade suhtes:

1. trimester: 01.09.1016-04.12.2016

Trimestrihinne välja: 30.11.2016

Kontrolltöö nr 4: 02.12.2016

Mõni päev ongi selline, et parem ära voodist välja ronigi Neljapäev, Nov 24 2016 

Eile hommikul ilmnes tõsiasi, et nohu hakkas jälle ligi hiilima. Kuna nina lihtsalt natukene jooksis, siis ei hakanud sellele väga suurt tähelepanu pöörmama lootuses, et äkki sellega piirdubki. Looda sa. Täna hommikuks oli pea paks ning põskkoopad ja silmad valusad.

Kella 10st oli arsti juures korraline ülevaatus. Peavalu ei lasnud öösel korralikult magada, hommikul tukkusin vahelduva eduga ja telefoni meeldetuletus miskipärast otsustas helitu olla, nii et voodist sain välja 22 minutit enne arsti aega. Vihma kallas ka õues korralikult, nii et palusin Andol end haigla juurde viia, lihtsalt sellepärast et muidu ei oleks kuidagi jõudnud õigeks ajaks. Vastuseks kuulsin, et see ainult paarsada meetrit ja tema alles jäi magama (samas kui Andre eile hommikul helistas et Tartusse arstile tahaks, siis oli muidugi ja mis kellast välja vaja sõita). Noh, vähemalt oli ikkagi nõus sõidutama, kuigi torisedes.

Mõõtmise-kaalumise osa oli seekord täielik müstika. Kaal eelmise korraga võrreldes üle-eelmise korra tasemele tagasi langenud, samas emakapõhja kõrgus on teinud järjekordse tõsise hüppe 30+0 nädala 32 cm pealt 32+0 nädalal 36 cm peale. Viimased 10 nädalat (alates 20. nädalal tehtud ultraheliuuringust kuni vähemalt kaks nädalat tagasi toimunud korralise ülevaatuseni) ilusti peaasendis olnud beebi on end nüüd risti manööverdanud. Asendi kindlaks tegemiseks võttis arst isegi ultraheli aparaadi appi. Ainult et kui eelmine kord lasi mõõtmise ajal ilusti pikali olla, siis seekord keeras südame nii pahaks, et isegi arsti ehmatas nii ära, et ta oleks äärepealt südamelöökide mõõtmise ära unustanud. Käis vahepeal nuuskpiiritust otsimas ja pärast seda kui ma end juba veidi paremini tundsin, leidis juba, et ma võin siis üles tõusta, kui ma küsisin, et kas seekord südamelööke ei kontrolligi. Kui arsti uskuda, siis tõenäoliselt hakkas halb sellest, et selili olles surus laps õõnesveeni peale, mistõttu vere tagasivool südamesse oli häiritud. Lisada sinna veel nohust kinnisest ninast tingitud lisanduv raskendatud hapniku kättesaamine ja pole üldse ime, et selili olla ei lasknud. Soovitas edaspidi kohe mainida, et mõõtmised külili teha.

Peale arsti käisin haigla apteegist läbi, et endale nohu jaoks Sinupreti tabletid muretseda. Ainult et nende nohuravimite valik piirdus Sudafedi ja Actifediga. Nii et ohutuma ravimiversiooni jaoks pidime veel teise apteeki edasi liikuma, kus õnneks oli tänase kaubaga ikka Sinupreti tablette ka tulnud, äärmisel juhul oleks muidu siirupiga leppima pidanud.

Ja kõige lõpuks oksendasin juba paari esimese lonksu ja suutäie järel hommikuse kohvi ja saia välja. Õnneks maisihelbed tunduvad kergest iieldusest hoolimata hetkel veel sees püsivat. Ando kõrval kommenteeris, et kas see aeg ei peaks juba läbi olema? Oligi ju. Lihtsalt ma ei mäleta, et seda varem tagasi oleks tulnud.

Tõsiselt tekib vaikselt tunne, et täna ei oleks pidanud voodist üldse väljuma.

Head isadepäeva Pühapäev, Nov 13 2016 

Ai… Neljapäev, Nov 10 2016 

Minu ribid olid alumised!😥

(ehk siis mida tahaks öelda kõhumürgeldisele kui ta väga hoogu läheb, sest järsemad tugevamad löögid: 1) ehmatavad ja 2) võivad olla valusad)

Päeva tsitaat Teisipäev, Oct 18 2016 

“Mulle ei meeldi kui sa räägid saksa keeles tähtedega mida ma veel ei tea.”

Lellu

Mõttetused millega tegeleb Põlva Kool Reede, Oct 14 2016 

Meil teatavasti tehti Põlvas suur koolireform. Kõik koolid löödi kokku üheks suureks mitmes majas elutsevaks üksuseks, ainult gümnaasiumi osa on eraldi. Nii et nüüd käivad poisid Põlva Koolis.

Kooli reeglid on ka kooli nimevahetusega karmimaks läinud. Õppetöösse puutuva suhtes olen täiesti nõus, et õpilase hinded on õpilase enese asi ja selle asemel, et õpetajad järelevastamise ja muu sellisega õpilasel järel jookseks peaks tegelikult õpilane ise oma hinnete pärast muretsema.

Absurdseks on aga läinud asi selles suhtes, mis puudutab koolist puudumisi siis, kui kooli medõde (või õpetaja) õpilase tervislikuel põhjustel koju saadab. Sest hoolimata sellest, et laps saadetakse koju kooli enda töötaja poolt, peab lapsevanem ikkagi veel enne koolipäeva lõppu klassijuhatajat “teavitama”, et õpilane puudub tervislikel põhjustel. Kui Lellu septembris haigeks jäi ja enne koolipäeva lõppu koju saadeti, siis sai seda juba imestatud. Teema sai isegi Lellu klassi lastevanemate koosolekul üles võetud ja klassijuhataja, kes nõustus et olukord on kummaline, lubas asja edasi arutada.

Tulemus – 20 minutit tagasi helistas mulle koolist Lellu, et klassijuhataja saatis ta kõhuvaluga medõe juurde ja medõde andis mulle telefoni teel teada, et ta saadab Lellu koju. 10 minutit tagasi laekus Lellu koju ja esimese asjana teatas, et ma pean klassijuhatajale kirjutama et ta koju saadeti. Pmst medõde oli saatnud kapse 3 korda tundi tagasi ja klassijuhataja otsustas ta lõpuks koju saata. Ja medõde tahtis hoopis sellest rääkida telefoni teel, et laps nutab ja kuidagi maha ei rahune.

Ma saan aru, et see ei ole just kõige viisakam, aga antud hetkel sai klassijuhataja endale “puudumistõendi” tekstiga:

“Klassijuhataja olevat palunud endale kirjutada et klassijuhataja saatis lapse tervislikel põhjustel koju.”

Palun andke kannatust selle hullumajaga suhtlemisel.

Päeva tsitaat Kolmapäev, Oct 12 2016 

“Mul sai kõht täis. For the first time EVER.”

Lellu

See kuri saksa keel Kolmapäev, Sep 28 2016 

Lellu marsib peale õppimisel abi küsimist Imperial Marchi ümisedes minema.
Altair: “He’s turning to the dark side…”
Ando: “See on see saksa keele õppimine.”
Altair: “Saksa keele õppimine keerab dark side’i?”
Ando: *noogutab* “Hitler…”

No ei ole võimalik et terve laps midagi sellist suust välja ajab… Kolmapäev, Sep 21 2016 

Lellu: “Ma loodan et mina homme hommikul haige ei ole. Ma tõesti ei taha koolist ilma jääda.”
Altair: “Oled sa kindel et sa haige ei ole?” katsub igaks juhuks peaeesist

Happy Birthday… final Esmaspäev, Sep 19 2016 

Kuna nagunii tahetakse prille ees ka näha…

Happy Birthday… redoux Esmaspäev, Sep 19 2016 

Veelkord siis suur suur aitäh kõigile kingis osalejatele. 


Täna hommikul ootas siis telefonis teade et võin neile järele tulla. Ette proovimine oli silmadele paras šokk – kas maailm võib tõesti nii selge olla?!😀

Päeva tsitaat Neljapäev, Sep 15 2016 

Lellu kaebab Tommi peale: “Tommi praadis leiba. Ilma igasuguse põhjseta!”

Päeva tsitaat Teisipäev, Sep 13 2016 

“Edaspidi tuleb nii teha et Tommile tuleb öelda et rohkem kui 2 lusikatäit teed ei pane suhkru sisse. Teelusikatäit, mtte supilusikatäit.”

Ando kommenteeris Tommi teejoomist kui ma kaebasin et JÄLLE suhkur otsas😀

Päeva tsitaat Esmaspäev, Sep 12 2016 

“Tommi hääl ja minu hääl vist chillivad koos kuskil”

allikas: Meka

Päeva tsitaat Neljapäev, Sep 8 2016 

“Rooma numbrites 2018 tuleb ikka nii pikk. MMVIII”

Allikas: matemaatika kodutöö taga arutlev Lellu

Järjekordne ultrahelikülastus seljataga Kolmapäev, Aug 31 2016 

Nii, looteanatoomia nime all tuntud 20nda nädala ultraheliuuring on nüüd käidud. Selgeks said kaks asja:

  1. (ja loomulikult tähtsam) beebi areneb ilusti ja kõik on korras.
  2. Ando tõsiselt ei tea mismoodi tüdrukuid teha.

Hakkame siis nimedele mõtlema jälle.

Happy Birthday to me… tagantjärele Esmaspäev, Aug 29 2016 

Selle aasta sünnipäevakingisoov oli raha uute prillide jaoks. Eelnev uurimus ütles nimelt, et niivõrd üüratu miinuse puhul nagu minul on juba ühe klaasi hind üle 100€. Täna sain siin lõpuks silmaarsti külastatud. Rasedusega seoses oleks nagunii pidanud laskma silmad üle vaadata ja nüüd oli uute prillide raha ka juba ootel, nii et sai korraga mõlemas küsimuses selgust. Miinus on püsinud täpselt seal, kus ta on olnud juba… ee… ma ei mäleta kas enne Lellut ka muutumatu oli aga Tommit oodates oli miinus küll sama mis praegu, üle 10 aasta hiljem. Silmapõhjad kuulutati ka korras olevaks, nii et ise sünnitamist ära ei keelatud.

Nüüd, kus prillide ostmine juba reaalselt kätte oli jõudnud, sai reedel veelkord eeluuringut tehtud nende poodide kodulehtedel, mis Põlvas ka esindatud on. Tegelikult sai asi alguse sellest, et Ando nägi ühe prillipoe sooduspakkumiste reklaami, ainult et mina küll tolle pakkuja esindust siinmail ei tea. Küll on meil aga esindatud Optiline Grupp (Edu keskuses ja haiglas) ja ProOptika (kaubamajas). ProOptika lehel ringi vaadates saigi avastatud, et neil on hetkel klaasidele tõsiselt hea pakkumine – oodatud umbes 200€ asemel sai klaasipaari hetkel kõigest 85€ kätte. Nii et selleks, et sünnipäevaraha ikka sihtotstarbeliselt kasutatud saaks, tellis Alta endale lausa kahed prillid korraga. Vast jätkub neid nii kauemaks. (Mitte et ma kaebaks – nagu välja tuleb, on minu hetkel veel teenivad aga peagi vanaduspuhkusele minevad prillid lausa 8 aastat vastu pidanud. Muidu ei teaks aga müüja uuris ega ma varem ProOptikast ostnud ei ole ja kuna ma ei osanud öelda, siis vaatas nime järgi nende andmebaasist järele.)

Nii et veelkord suur tänu kõigile prillieelarvesse panustajatele. Nüüd jääb ainult oodata millal uued lõpuks kätte saan🙂

Tundub et ma pole ainus kellele rasedus mõjuma on hakanud Kolmapäev, Aug 24 2016 

Üsna levinud on beebiemmede kohati samastumine imikuga. Ehk siis teisisõnu, “meie” kasutamine lapse toimingutest rääkides. Üllataval kombel tundub, et Andole on see nüüd juba enne lapse sündi pähe löönud. Kuidas muidu seletada nähtust, kus ta pidevalt räägib enda tegemistest “meie” vormis.

Põhimõtteliselt on asi selline, et SAAB on omadega nii kaugel, et kuigi see peale bensiinipumba vahetust jälle sõidab, on üsna võimatu lootus sellega ülevaatusest läbi saada. Nii et Ando otsustas, et enne beebi sündi on vaja uut autot. Mitte ainult lapse pärast, et päris aus olla. Väidetavalt olla politseinikel rumal komme tema kooli läheduses passida – noh, lootuses noori kihutajaid vahele võtta vms. Igatahes oleks ilma ülevaatuseta masinaga kooli läheduses liikumine riskantne.

Hakkas siis Ando netist autosid valima. Saatis Altale ka linke vaadata. Ausalt öeldes pidi Alta lõua laua alt üles otsima ja ise auto24-s ringi vaatama hakkama, puhtalt selle pärast, et ilma tõsise lotovõiduta olid need ikka minu jaoks üsna utoopiliste hindadega mida tema vaatas. Ükski Alta leitud masin Andole ei sobinud – olid kas liiga eurooplased või liiga diislid. Leidis siis ühelt saksa lehelt ühe SAAB 9-5 pikap versiooni mille Alta ka liiga kalliks arvas. Ja siis läks lahti. Pidev jutt sellest autost mida MEIE vaatasime, mida MEIE osta plaanisime jne jne. See auto müüdi õnneks ära. Nüüd leidis Ando kusagilt Rootsi lehelt samaväärse. Ja jälle sama jutt. Jälle MEIE planeerime autot, kuigi mina isiklikult leian, et minul käib selline hind isiklikult küll isegi järelmaksuga üle jõu. Nii et kusagil on see müstiline keegi, kes moodustab teise osa sellest MEIEst. Sest poistega ma ei ole Andot autot arutamas näinud ja mina päris kindlasti sellesse “meiesse” ei kuulu.

Päeva tsitaat Kolmapäev, Jul 20 2016 

“Esimesel võimalusel ma ostan bluetooth kõrvaklapid. Siis ei saa Lauri juhet läbi närida.”

Ando

Pahane Kolmapäev, Jul 13 2016 

Suvevaheaeg on tore asi. Iga laps teab seda. Iga täiskasvanu… ei pruugi just nõustuda. Eriti kui suvevaheaeg demonstreerib väga ilusti, et sugulastega lähestikku elamisega võivad kaasneda miinused, kui sugulased oma lastele elementaarset viisakust õpetanud ei ole.

May pisim, Raimus, käib veel lasteaias. Ma saan täiesti aru, et suured vennad ei viitsi temaga väga mängida – vanusevahe on piisavalt suur, et teda vaadatakse kui “titat”. Meie elame kõrvalmajas, nii et alternatiivsed mängukaaslased on enam-vähem käepärast, eksole. Nii et mitu korda päevas käib uksel kop-kop ja ukse taga on lootusrikka näoga Raimus kes Tommit või Lellut õue kutsub. See, et ta selle edasi-tagasi saalimisega iga kord Luna üles ärritab on meie, mitte tema probleem ju.

Reedel jõudis asi siis nii kaugele, et ma sain juba tõsiselt pahaseks. Miks? Sest pideva edasi-tagasi käimise tipuks jõudis Raimus selleni, et ta enam isegi ei koputanud vaid sammus lihtsalt otse sisse. Lellu ja Tommi olid Erkiga õues, mina suures toas magama jäämas… ning järsku läheb korteri uks lahti ja Raimus marsib sisse: “Tommi! Lauri!”. Ja kui vastust ei saa siis jalutab minema. Üks õppetund juures – nüüd on korteriuks lukus ka siis, kui keegi kodus on.

Ja sellega jõuame siis tänaseni. Hommikul oli Raimus ukse taga, et tema tahab külla. Ando seletas, et poisse pole kodus. Paar tundi möödas, Raimus tagasi – tema tahab mingit mänguasja (täpset ei tea, Ando rääkis temaga). Veel paar tundi hiljem Raimus jälle ukse taga. Selgitasin siis, et poisse pole lähiajal koju oodata. Mis ei tähendanud loomulikult et poiss alla annaks – nüüd oli jälle tagasi ja teatas ilmsüütul näol et: “Tead, mul ei hakkaks igav kui ma arvutisse saaksin”. Eks ma soovitasin tal siis tema vanematega rääkida. Ja iga kord Luna lõugab. Ma imestan et naaber ei ole veel pahandama tulnud.

Kella vaadates tekib tahes-tahtmata mõte – huvitav kas on palju loota et nüüd vähemalt tänase õhtu rahu saaks?

Järgmine lehekülg »