Tundub et ma pole ainus kellele rasedus mõjuma on hakanud Kolmapäev, Aug 24 2016 

Üsna levinud on beebiemmede kohati samastumine imikuga. Ehk siis teisisõnu, “meie” kasutamine lapse toimingutest rääkides. Üllataval kombel tundub, et Andole on see nüüd juba enne lapse sündi pähe löönud. Kuidas muidu seletada nähtust, kus ta pidevalt räägib enda tegemistest “meie” vormis.

Põhimõtteliselt on asi selline, et SAAB on omadega nii kaugel, et kuigi see peale bensiinipumba vahetust jälle sõidab, on üsna võimatu lootus sellega ülevaatusest läbi saada. Nii et Ando otsustas, et enne beebi sündi on vaja uut autot. Mitte ainult lapse pärast, et päris aus olla. Väidetavalt olla politseinikel rumal komme tema kooli läheduses passida – noh, lootuses noori kihutajaid vahele võtta vms. Igatahes oleks ilma ülevaatuseta masinaga kooli läheduses liikumine riskantne.

Hakkas siis Ando netist autosid valima. Saatis Altale ka linke vaadata. Ausalt öeldes pidi Alta lõua laua alt üles otsima ja ise auto24-s ringi vaatama hakkama, puhtalt selle pärast, et ilma tõsise lotovõiduta olid need ikka minu jaoks üsna utoopiliste hindadega mida tema vaatas. Ükski Alta leitud masin Andole ei sobinud – olid kas liiga eurooplased või liiga diislid. Leidis siis ühelt saksa lehelt ühe SAAB 9-5 pikap versiooni mille Alta ka liiga kalliks arvas. Ja siis läks lahti. Pidev jutt sellest autost mida MEIE vaatasime, mida MEIE osta plaanisime jne jne. See auto müüdi õnneks ära. Nüüd leidis Ando kusagilt Rootsi lehelt samaväärse. Ja jälle sama jutt. Jälle MEIE planeerime autot, kuigi mina isiklikult leian, et minul käib selline hind isiklikult küll isegi järelmaksuga üle jõu. Nii et kusagil on see müstiline keegi, kes moodustab teise osa sellest MEIEst. Sest poistega ma ei ole Andot autot arutamas näinud ja mina päris kindlasti sellesse “meiesse” ei kuulu.

Päeva tsitaat Kolmapäev, Jul 20 2016 

“Esimesel võimalusel ma ostan bluetooth kõrvaklapid. Siis ei saa Lauri juhet läbi närida.”

Ando

Pahane Kolmapäev, Jul 13 2016 

Suvevaheaeg on tore asi. Iga laps teab seda. Iga täiskasvanu… ei pruugi just nõustuda. Eriti kui suvevaheaeg demonstreerib väga ilusti, et sugulastega lähestikku elamisega võivad kaasneda miinused, kui sugulased oma lastele elementaarset viisakust õpetanud ei ole.

May pisim, Raimus, käib veel lasteaias. Ma saan täiesti aru, et suured vennad ei viitsi temaga väga mängida – vanusevahe on piisavalt suur, et teda vaadatakse kui “titat”. Meie elame kõrvalmajas, nii et alternatiivsed mängukaaslased on enam-vähem käepärast, eksole. Nii et mitu korda päevas käib uksel kop-kop ja ukse taga on lootusrikka näoga Raimus kes Tommit või Lellut õue kutsub. See, et ta selle edasi-tagasi saalimisega iga kord Luna üles ärritab on meie, mitte tema probleem ju.

Reedel jõudis asi siis nii kaugele, et ma sain juba tõsiselt pahaseks. Miks? Sest pideva edasi-tagasi käimise tipuks jõudis Raimus selleni, et ta enam isegi ei koputanud vaid sammus lihtsalt otse sisse. Lellu ja Tommi olid Erkiga õues, mina suures toas magama jäämas… ning järsku läheb korteri uks lahti ja Raimus marsib sisse: “Tommi! Lauri!”. Ja kui vastust ei saa siis jalutab minema. Üks õppetund juures – nüüd on korteriuks lukus ka siis, kui keegi kodus on.

Ja sellega jõuame siis tänaseni. Hommikul oli Raimus ukse taga, et tema tahab külla. Ando seletas, et poisse pole kodus. Paar tundi möödas, Raimus tagasi – tema tahab mingit mänguasja (täpset ei tea, Ando rääkis temaga). Veel paar tundi hiljem Raimus jälle ukse taga. Selgitasin siis, et poisse pole lähiajal koju oodata. Mis ei tähendanud loomulikult et poiss alla annaks – nüüd oli jälle tagasi ja teatas ilmsüütul näol et: “Tead, mul ei hakkaks igav kui ma arvutisse saaksin”. Eks ma soovitasin tal siis tema vanematega rääkida. Ja iga kord Luna lõugab. Ma imestan et naaber ei ole veel pahandama tulnud.

Kella vaadates tekib tahes-tahtmata mõte – huvitav kas on palju loota et nüüd vähemalt tänase õhtu rahu saaks?

Esimene UH Esmaspäev, Jul 11 2016 

Esimene ultraheliuuring kõhulapsega ära käidud. Selle põhjal vastab hetkel kõik normile, tähtaja nihutas ultraheli 19. jaanuari peale. Mitte et ma eeldaks et see laps tähtajast paremini kinni peaks kui eelmised😀

Päeva mõte Reede, Jul 8 2016 

Alta hakkas uut seriaali vaatama. Huvitav kui kaua läheb enne kui see ära lõpetatakse?

(Võrdluseks – eelmine USA seriaal mida Alta ilma Andota jälgis oli Happy Town. See elas 8 episoodi. The Americans on vähemalt juba 4 hooaega ära olnud enne kui Alta peale jõudis :D)

Nüüd on minu silmad küll kõike näinud… vist? Pühapäev, Jul 3 2016 

Põlvakate seas on üsna levinud arusaam, et Põlva Haigla erakorralise meditsiini osakond ei kõlba kuskile. Iga põlvakas on vähemalt kuulnud, kui mitte ise kogenud seda, et Põlva EMO praaki tuleb käia pärast Tartus silumas. Kellel vähegi võimalik, jätab Põlva üldse vahele ja sõidab kohe ise Tartusse.

Nii et täiesti üllatav oli näha Põlva Haigla EMO vahelduseks teiste praaki lappimas.

Ando käis kolmapäeval hambaarsti juures. Kui oli valida pika (ja kuluka) juurekanalite lappimise ja väljatõmbamise vahel valis Ando väljatõmbamise – ja kuna juba tuimestus nagunii tehtud, siis tõmmati kõrvalt kohe praktiliselt juurte peale taandunud känd ka välja. Lõpetuseks tehti röntgen, tõdeti et saadi kõik välja ja saadeti koju.

Järgmiseks õhtuks oli põsk paistes ja palavik üleval, aga see läks päeval ikka alla. Eile siis kaebas, et nuusates on mädamaitse suus. Ja kõrv valus. Õhtul otsustas et ikka nii ei saa ja peab kiirabis ära käima.

Läks kohale, rääkis loo ära (alates kahe hamba tõmbamisest). Esimene küsimus arsti poolt – kas antibiootikumid kirjutati? Eitava vastuse peale tuli uskumatu küsimus: “Miks ei kirjutatud?!” koos seletusega et kahe hamba korraga tõmbamine lööb hammastes/igemetes närvid tasakaalust piisavalt välja, et sellega kaasneb kõrgem põletikuoht ja kolmepäevane profülaktiline antibiootikumikuur on standard. Rääkimata sellest et praegu pidi juba ühe hamba tõmbamisel tavaliselt kolmepäevane antibiootikumikuur välja kirjutatama. Selle möödalaskmise tulemusena ravib Ando nüüd kõrvapõletikku ja põskkoopapõletikku üheaegselt nädalase antibiootikumikuuriga ja mina olen ravimite peale maksnud praktiliselt veerandsada eurot rohkem kui seda kohese sekkumise korral läinud oleks.

Häbi-häbi, Mäe Hambaravi.

Päeva tsitaat Pühapäev, Jul 3 2016 

Alta ja Ando vaatavad National Geographicu pealt evolutsiooniteemalist saadet.

Alta Andole: “Põhimõtteliselt kui eellasi otsides piisavalt kaugele tagasi minna, siis on Luna sinu sugulane – kõik taandub samade üheraksete organismide peale.”

Päeva mõte 2 Teisipäev, Jun 21 2016 

Söömine tuleb vist täiesti maha jätta – kapriisne kõhulaps viis kapriisitamise uuele tasandile ja otsustas poole söömise pealt et talle enam ei sobi😦

Päeva mõte Teisipäev, Jun 21 2016 

Kohe näha et Alta on kodune (ja mitte just täie tervise juures) – blogi on ellu ärganud.

Päeva tsitaat Teisipäev, Jun 21 2016 

Alta ja Meka arutavad google mapsi suutmatust leida Alta ämma-äia maja aadressi (sest Becky on sunnitud Tommi sünnale tulekuks GPSi peale lootma)

“Õnneks on telefonidel lisaks GPSile üks lisafunktsioon veel olemas – helistamine”

seekord Alta enda suust / klaviatuurilt

Kõhulaste erinevustest Esmaspäev, Jun 20 2016 

Iga laps on erinev. Ja see peabki nii olema, sest iga inimene on omaette isiksus, isiklike eelistuste ja mittemeeldimistega. See on täiesti loomulik. Täpselt sama erinevad on ka kõhulapsed… või siis täpsemalt öeldes rasedused.

Tunnistan ausalt, et ma ei mäleta tegelikult Lellu ja Tommi ootusest väga palju. Sellest on siiski omajagu aega möödas. Siiski on mõningaid suuremaid ja pisemaid asju, mis meeles püsivad ja mis nüüdse kõhuelaniku peale kulmu kergitama panevad.

Alustaks sarnasustest. Ma mäletan, et millalgi Eliast oodates kaebasin ma blogis, et ei mõista miks rasedusaegset iiveldust “morning sickness” nime all tuntakse kui see tegelikult terve päev painab. See fakt ja kõhuelaniku olemasolu on ainsad ühtsed faktorid mida mina oma laste juures täheldada olen suutnud. Hommikust õhtuni iiveldamine, ainsaks puhkepausiks uneaeg tundub minu puhul reegliks olevat.

Lellu nõudis kõhus kasvades šokolaadi. Mäletan hästi, et hommikuti ei olnud võimalik üldse ennast toimima saada, ilma et vähemalt üks ruuduke šokolaadi tee suhu ei oleks leidnud. Lisaks isud – meenub verivorsti tagaotsimine mööda poode keset suve ja vastupandamatu praevorsti ja -muna (kõrvuti aga mitte koos!) soov millalgi keset ööd. Kahjuks või õnneks ei ole mind õnnistatud mehega kes oleks öise isu peale poodi tormama hakanud😀

Tommi… Tema puhul meenub kõige selgemalt tõsine vastumeelsus juba ainuüksi kohvi LÕHNA vastu. Lausa nii tugevalt, et köögis kapiukse lahtitegemine oli tõelist eneseületust nõudev tegevus kuna niipea kui kapiuks lahti lõi ninna kohvilõhn lahtisest kohvipakist. Katsu elada üle selline olukord kohvisõltlase kõrval. Konkreetseid isusid hetkel ei meenugi.

Praegu on aga praektiliselt kogu elu peapeale pööratud. Ma ei ole veel leidnud asja, mis sellele lapsele konkreetselt meeldiks – pigem on asju, mida ta antud hetkel talub ja siis terve hulk asju mida mitte. Asi on jõudnud nii kaugele, et teehoolikust Alta ei saa juua teed. Kõik mis on magus ajab iivelduse hullemaks. Kui alguses aitasid iivelduse vastu riisivahvlid, siis umbes nädal hiljem võis nende peale potti kallistama joosta. Isud ei ole sellised, et “oi ma tahan seda konkreetset toitu” vaid “ma tahan seda mida tema sööb”. Ja seda ka täpselt sel hetkel ja järgmine päev ajab juba mõte samale toidule enesetunde kaks korda hullemaks. Üleüldse tuleb süüa täpselt seda millele mõtlemine antud hetkel enesetunnet hullemaks ei keera. Vähemalt lohutavad kõik, et varsti peaks see püsiva iivelduse periood üle minema. Elame siis hetkel selle lootuse nimel. Lootus pidavat ju viimasena surema.

Tüüpiline Esmaspäev, Jun 20 2016 

Mida väiksem on tarvitada võivate ravimite valik, seda suurem on tõenäosus haigeks jääda.

Neljapäeval arstilt tulles jäi Alta vihma kätte. Tundub, et reede-laupäevane väljasõit ei teinud just asja paremaks. Nüüd on pea otsas paks ja vatti täis, kurk valus ja veremaitseline, neelamine veel valusam ja vasakpoolne mandel kujutab ette et on õhupall. Vähemalt palavik ei ole üle 37,1 tõusnud.

Ilm kisub jaanipäevale Laupäev, Jun 18 2016 

Juba üle nädala vaatan, et on näha, et jaanipäev on lähenemas. Kui vahepeal läksid temperatuurid lausa suviseks, siis juba tükk aega on õues jälle jahe, pidevatest paduvihmadest rääkimata.

Andol oli plaanis nädalavahetusel poistega Võru suunas järve äärde grillima ja kalale minna. Nüüd, kus mina enam töögraafikut jälgima ei pea (arst leidis et töötingimused ei sobi kõhuelanikuga – jah, meil on pesamuna tulekul! – kokku ning tööandja leidis vastu et no siis lase arst paneb dekreedini sinisele lehele), kippusin ma ka värske õhu kätte kaasa. Sõitsimegi eile õhtul peale suurt pakkimist välja.

Õhtu oli soe, koht ilus (Ando sõnul kunagine savikarjäär). Tekkis isegi küsimus, et kuidas need käpalised eestis nii haruldased on kui lausa kolm tükki korraga pildile kippusid.

20160617_190857

Ainult auto hakkab vaikselt telgi asendamiseks väikeseks jääma. Kaks täiskasvanud + kaks mitte enam pisikest last + koer + toidukotid… mnjah. Edaspidi enam terve perega “automa” ei kipu, tuleb telgi peale mõtlema hakata ja päris telkimas käia.

Igatahes. Õhtu oli ilus. Grillisime, Ando püüdis kala, Luna pani grilli pealt kolm grillvorsti pihta. Siis hakkasime magama sättima. Ja ilm otsustas et temale aitab. Kõigepealt keeras mõnusa sooja tuule mitte enam nii mõnusaks tugevaks tuuleks. Siis lisandus vihm. Õnneks on auto vähemalt veekindel. Aga magamisega oli kõigil raskusi – undav tuul, kohati vihmarabin, sääskede pinin ja suurem osa kestnud valgus lisaks avastatud ruumipuudusele ei andnud just parimat öökogemust. Ando sai kogu öö jooksul vast 15 minutiks silma looja, siis läks uni ära ja Ando tagasi kaldale õngedega mässama. Edasi käis aeg-ajalt auto akna taga välja tõmmatud kalu näitamas. Elias äkki venitas mõne minuti rohkem välja. Tommi keeras lõpuks kusagil 2-3 paiku minu kaissu magama, samas kui mina olin juba neljast üleval ja lunisin et äkki Ando viskab mu päeval koju ära sest kitsas ja külm (hommikul pidin lausa jope selga ajama) ja sääskedest puretud.

Veidi peale kaheksat pakkiski Ando asjad uuesti kokku et toob mind ja Tommit koju ära. Ise plaanis Eliasega tagasi sõita. Jutustas sõidu kõrvale, et oli öösel kuulnud kuidas üks suur puu raginaga murdunud oli. Milline kergendus see siis oli, et platsil kuhu auto pargitud oli ainult mõningad pisikesed noored puukesed kasvasid, peamiselt valitses seal savine muda ning eri madalus- ja kõrgusastmes rohi. Ja mina veel õhtul kaebasin, et pole ühtegi suurt puud läheduses mille külge Luna kinni panna! Oh seda püha lihtsameelsust… Ja kodu poole sõites möödusime veel ise ka ühest pooleks murdunud puust tee ääres. Lausa hirmutav vaadata mida loodus teha ei või.

Kodus olla ei olnud Andol kavas pikemalt kui tunnike või paar – varustus üle kontrollida (kui inimesi poole vähem, siis pole nii palju tekke ka vaja ruumi võtma ju, eksole?), termosesse kohvi valmis teha (sest siis läheb selle võrra vähem sütt grillis),… Ja enne tagasisõitu oli vaja veel poest läbi käia, et sütt ja süütevedelikku juurde võtta. Noh, ja seniks kamandati Eliase telefon laadima.

Ja nagu ikka plaanidega olema kippub, jäid need täpselt plaanideks. Õues möllava tormi tõttu kadus Põlvas elekter, nii et head poeskäiku, eksole. Nii olidki kalale tagasi minejad mõne minuti pärast tagasi kodus elektrit tagasi ootamas. Selleks ajaks kui vooluvarustus pea 2 tunni järel taastus magas Ando juba nii sügavalt, et ma lihtsalt ei raatsinud teda üles ajada lasta. Nagu öeldud, ta ei olnud öösel praktiliselt üldse magada saanud. Ja kui ta lõpuks üles ärkas vaatas aknast välja ja otsustas et selle tormiga ikka tagasi minema ei hakka. Elias ei olnud just rõõmus aga tema ei ole endale veel mõistust tagasi pähe magada jõudnud. Küll jõuab😀

Huvitav kui palju on lootust, et jaanipäevailm jaanipäevaks üle läheks?

Kuhu on kadunud traditsioonid? Laupäev, Jun 18 2016 

ETV näitab Eesti Naiste Tantsupidu. Teoreetiliselt ma eeldan et tantsitakse rahvatantsu. Rahvarõivad seljas ja ringis, nagu ikka. Aga kõrvale üürgab Volmer “Kodusõjas surma ei saaaaaa…”

Kas ma olen ainus kelle jaoks rahvatants peaks ikkagi rahvaviisidega kokku käima? Või siis vähemalt rahvalaululikult kõlavate lauludega?

Päeva tsitaat Laupäev, Jun 11 2016 

“Väljas on suvi, tervelt 5 kraadi sooja, tema ütleb et tal on külm.”

Torisev Ando kui Alta hommikul kaebas et tal külm on.

Mõeldes Mammale Laupäev, Jun 4 2016 

Raske mõelda et teda juba üle aasta enam ei ole…

Steve Balsamo “Somewhere In The Audience” muusikalist “Poe: More Tales of Mystery and Imagination”

Kui midagi juhtub… Kolmapäev, Mar 9 2016 

… siis ikka korraga.

Elias on pühapäevast 38+ kraadise palavikuga kodus (vahepeal ronis isegi üle 39 läve), Ando on teisipäevast sinisel lehel peale seda kui ta pool ööd vetsus potti kallistas ja hommikul ülemus ta üle ukse tagasi koju end ravima saatis. Ja täna tegi telekas neile mõlemale ära ja andis lõplikult otsad.😦

Päeva mõte Kolmapäev, Feb 24 2016 

Teoreetiline küsimus: kas veebist vaadatavate videode vahele oma reklaami tellijad selle peale ei tule, et mida rohkem nende reklaam mul vaatamist segab (kusjuures mõned reklaamid ei võimalda isegi mõne sekundi järel kinni panemist vaid tuleb lõpuni vaadata… kohati kuni 4 korda järjest), seda suurem vastumeelsus konkreetse toote vastu tekib? Kas tõesti sellest ei piisa, et mulle reklaam video alguses enne soovitud video laadimist ette visatakse?

Selles vaimus:  mõningad tooted, mille peale mina keeldun oma raha või milliseid tooteid ma keeldun ka tasuta kasutamast – Borgese oliivõlid, Microsoft cloud, Renault Talisman…

Päeva mõte Esmaspäev, Feb 22 2016 

Kas ma olen ainus kellele tundub et MKRi reeglitesse/formaati on vist sisse kirjutatud et “each initial group must contain at least one female dog”?

Tali tuli tagasi Esmaspäev, Feb 15 2016 

image

Järgmine lehekülg »

Follow

Get every new post delivered to your Inbox.