Lastesuu (ja tegevus ka loomulikult) Teisipäev, juuli 3 2007 

Viimaste päevade toredaid juhtumisi MSNi logide põhjal.

Õde 1: tiad mis su poeg täna ütles
Mina: ei tea
Õde 1: mina ei taha jääteed, mina tahan ainult parimat teed
Õde 1: ja pärast läks tuppa riideid vahetama siis ütles…
Õde 1: vaadake et te olete õues… läks ukse juurde ja tuli tagasi ja ütles.
Õde 1: Ja ärge minu pärast muretsege.

* * *

Õde 1: vanaema ei ole inimene, teine vanaema on inimene
Mina: aga kes siis M.E (märkus: loe “emme”) on?
Õde 1: ei tea
Mina: küsi
Õde 1: ta ütles seda vanaisale
Õde 1: issi ütles et vahet pole missugune inimene talle mahla valab… aga tema ütles et vanaema pole inimene…

* * *

Õde 2: elias tuli meriliga koju võttis jalanõud ära ja läks merili juurde “kuule, ma tahan õues pissida”
Õde 2: aga vot toas ei taha

* * *

Mina: Olukord: Istume Tommiga voodil, Luna magab voodi ees maas. Tomi sööb saia. Mingi hetk tuleb siis pool saiaviilu käes voodiäärele ja hakkab saiaga kätt üle ääre alla upitama, ise lalisedes. Ja kui näeb, et sellest ei ole abi, siis keegab tagumiku ette, libistab end voodilt maha ja istutab end koera kõrvale. Vaba käsi koerale karvadesse ja tõmbab. Koer loomulikult selle peale üleval ja pea liigub vaatama, mis juhtus. Mille peale koerale üliõnnelikult poolik saiaviil suhu topitakse
Shadow: sõbrad
Mina: mhmh
Shadow: varsti hakatakse konte Tommiga jagama
Mina: ja järjekordne tõestus sellele, et meie poisid ei ole kadedad

* * *

Mina: enne astus sõbrants meie juurest läbi, oli ühe oma teise sõbrantsi ja tolle 2-aastase preiliga linnas. siis sellele pisipreilile üritas ka käest küpsist jagada aga tipsi ei saanud vist hästi aru, mida temast taheti
Shadow: vist küll, väike alles
Mina: mhmh. et siis selline huvitav hetk, kus kahene põgeneb talle küpsist toppida üritava ühese eest

* * *

Mina: aga meie telekal ei ole enam pulti
Ando: mis siis on selle puldiga?
Mina: otsisin taga ja lõpuks leidsin ka – pidin morsikannust välja õngisema
Ando: 😀
Mina: praegu niriseb vannitoas kraanikausis tasapisi tühjaks

(märkus: pult hakkas peale tühjaksnirisemist ja kuivamist siiski tööle)

* * *

Mina: no VÕIMATU!
Ando: mis siis om?
Mina: Tommi istub oma toolis ja söödab Lunat oma söögiga. Ise seletab veel ‘aitähh, aitähh’
Mina: alguses võtsin talt selle nalja peale käest ära ja andsin suutäie kaupa – selle peale võeti amps vastu, siis suust kätte ja Lunale
Mina: ‘Aitähh, aitähh!’

Laste fantaasia on piiritu Reede, mai 25 2007 

Täna õhtul keeldus Elias oma voodisse magama minemast. Sest “oma toas on öökull!” Ja tema kardab öökulli. Mitte et ta elusees öökulli näinud oleks. Kui, siis ainult lasteaias pildilt. Juhul, kui nad neid õppinud on… Näiteks eelmisel nädalal õppisid nad mingi päev putukaid ja peale seda teatas Elias, et ta kardab sipelgaid. Sest sipelgad hammustavad! Ja lasi endale mitu korda kinnitada, et lepatriinud ei hammusta.

Kusjuures tegelikult ei ole see öökullijutt üldsegi mitte uus. Juba paar kuud tagasi oli meil juhus, kui Lellu paar õhtut oma voodisse minemast tõrkus, sest tal ‘on akna taga öökull’. Millal öökull akna tagant tuppa kolida jõudis, jääb vist igavesti saladuseks.  Vahepeal oli see jutt juba unustatud.

Igatahes guugeldasin poisi hirmu peale öökullipilte ja sattusime ja pisikeste kakkude peale. Üritasin teda siis veenda, et selline kull kardab teda hoopis rohkem, kui tema kulli. Lühikese järelemõtlemise peale oli Elias täiesti valmis minuga nõustuma. Seda tingimusel, et ’issi läheb ütleb öökullile, et ma ei karda teda!”. Sest ta ju ei karda. Ta lihtsalt kardab öökulli. Aga kui öökull teab, et Lellu ei karda (issi ütleb), siis Lellu ei kardagi, eksole?

Laste loogika…

Ikka Lellu, kes muu… Kolmapäev, apr. 25 2007 

Telekas hakkab lõppema muumide multifilm, algavad lõpulaul ja lõputiitrid.

“Nüüd sai läbi, kohe tuleb uus!” teatab muidu DVD-muumidega harjunud Elias

***

Elias haarab leivakorvist sinna lahtiselt unustatud, harjunust… ee… tahkema viilu. Seletan, et see on kõva.

“Aga mina tahan vaikset leiba!” nõustub Elias.

***

Elias ja draakonid Esmaspäev, apr. 9 2007 

Elias tuleb hommikul mängusaurusega ja väidab, et see on draakon. Otsin siis välja Monster’s Manuali – drägonistide eelised 😉 – ja vaatame üle, milline on draakon ja viskame pilgu ka saurusele (seal just õige sauruse pilt). Peale lõunat tuleb laps uuesti ja soovib näha draakoneid. Otsime raamatu uuesti välja, vaatame kõik draakonid üle ja seletame, milline mis draakon on (värvid, metallid…). Kui viimane (hõbe) on üle vaadatud, panen raamatu kinni. Elias nurub edasi. “Ma tahan lõvidraakonit!”

Jaa… esimese hooga ei saanud arugi, mida ta mõtleb, kuid siis meenus, et hõbedraakoni kõrvallehel on ju dragonne’i pilt… 😀

Elias tahab… Pühapäev, apr. 1 2007 

Kallan teed. Elias tuleb juurde. “Ma tahaks ka külma teed!” Seletan, et külma teed ei ole (tee on kuum). Teesoovimine lõppeb. istun tassiga laua äärde. Elias tuleb käe külge hüplema: “Ma tahaks vett!”. Nojah, hetk tagasi tahtis teed veel, mõtlen mina. “Palun otsusta siis ära, mida sa tahad,” lausun hüplevale poisile. Elias peatub koheselt, vaatab suurte silmadega otsa ja vastab kavaldava häälega: “Kommi.”

Jälle see Lellu… Reede, märts 30 2007 

Seletan Eliasele, et kommi saab siis, kui taldrik tühi.

“Ja siis saab küpsist ka?” küsib poiss lootusrikkalt

“No vaatame seda asja,” luban sellele peale sööki mõelda.

“No vaatame seda asja,” nõustub Elias ja lisab õnnelikult üles-alla hüpates “Ja siis saab sokke ka!”

DMi/drägonisti lapsed… Reede, märts 30 2007 

3-aastane Elias mängib puidust täheklotsidega:

“Üks dämm! Kaks dämmi! Kaks dämmi! Vaata, ma veeretasin VIIS dämmi!”

Hääd uut! Teisipäev, jaan. 2 2007 

Hilinenud uusaastasoovid siis kõigile. Sedakorda Valgamaalt. Ma nimelt see nädal olen poistega oma vanemate juures. Kuid tänu Jõuluvana lahkusele täiesti kättesaadaval. Minu jaoks oli sel aastal lausa sülearvuts kingikotti poetatud nimelt. JEEEEE!

Põlvas kahjuks netti ei pääsenud (jõul ja aastavahetus sai seal veedetud), kuid siin on õnneks kodune nett wifiks jaotatud ja täiesti saadaval.

Aa… ja midagi armast ka. Seekordne tsitaat pärineb Mayhemi nooremalt poisilt, Erki-Erikult.
“Minu emme on tubli. Ta sööb õuna. Ja pirni. Ja kapsast… Ja suppi… Ja kõike sööb!”

Lapsesuu… Pühapäev, dets. 10 2006 

Tänane päkapikukingitud Eliasele oli vormeliauto mida poiss juba kaks päeva taga õhkas peale poes nägemist. Pärastlõunal siis vestlus Eliasega…
Elias: “Mina tahtsin Ferrali autot!”
Mina: “Ja päkapikk tõi selle sulle.”
Elias vaatab auto järele ringi.
Elias: “Ei, päkapikk ostis selle!”
Mina: “Kindel, et ostis? Äkki ikka tõi?”
Elias: “Ei, sina ostsid! Päkapikk lihtsalt tõi!”

Minu juuksed ja minu mehed Kolmapäev, nov. 29 2006 

No nad ikka oskavad…

Istun ja kammin juukseid. Tuleb Elias ja nõuab sülle. Seletan, et ma kammin enne juuksed ära.
“Siis sina saad ilusaks!” teab laps.

* * *

Annan Andole teada, et palusin sõbrannal appi juukseid kärpima tulla. Noh on vaja, viimasel ajal tuleb peotäie kaupa juukseid välja ja arst soovitas alustuseks otsade lõikamist proovida.
“Miks sa pead siin kodus ise nüsima hakkama? Miks sa ei saa arsti juurde minna?!” nõuab koduse juukselõikuse plaanist kuulnud mees.

Veel Eliase pärleid Reede, nov. 17 2006 

Vanaema saatis Eliasele Tartusse tulnud tädiga meloni. Melon saab suurde kaussi lahti lõigatud, Elias sööb aga suurema abita praktiliselt terve meloni korraga ära. Istub siis mõtlikult tühja melonikausi taga, veab näpuga kausi põhja kogunenud mahlas ringe ning teatab mõtliku, veidi nukra häälega: “Vanaema peab uue ostma…”

***

Lasteaias on tehtud isadepäevaks kaardid. Koju jõudes autost väljudes nõuab Elias kaarti endale, sest see olevat tema oma.
Mina: “Ma arvasin, et see on issi oma.”
Elias: “Ma arvan, see on minu oma!”

***

Elias vaatab vanavanemaid külla oodates Muumioru Lugusid. Tegelast nimega Koduvana nähes rõõmustab poiss: “Koduvanaisa!”

***

Teatavasti ütleb Elias oma teiseks nimeks Lauri asemel Rauli. Vanaema üritab last õiget algust ütlema meelitada: “Ütle – la-la-la”
“Lala, Po ja Dinky-Winky ka!” seletab Elias vastu.

Veidi hiljem, kui vanaema üritab last uuesti õigesti ütlema saada, seekord La-la-lauri öelda paludes, vastab Elias juba tuttavalt “La-la-rauli”.

Üleüldse tundub tal oma nimest kindel ettekujutus olevat sest iga kord, kui kasvõi kogemata Lauri ütlema hakkab, parandab ta selle juba poole pealt Rauliks (“Laur…Rauli!”)

***

Elias tuleb kööki ja teatab: “Ma arvan, sa võiksid mulle leiba anda.”

Ohjah, tänaseks kõik

Elias ja lasteaed Neljapäev, nov. 16 2006 

“Läheme lasteaeda mängima,” seletab Ando Eliast hommikul riidesse pannes.
“Ja sööma…” lisab poiss unistaval häälel.

Ausõna, selline tunne jäi nagu Elias väidaks, et kodus süüa ei saa… 😀

Elias ja Lauri Neljapäev, okt. 26 2006 

Elias: Mina olen Elias Rauli!
Mina: Lauri
Elias: Rauli
Mina: Lau-ri. Llllll…
Elias: Llll…
Mina: …aaaaa…
Elias: …aaa…
Mina: …uuu…
Elias: …uuu…
Mina: …rrrr…
Elias: …rrr…
Mina: …iii…
Elias: …iii…
Mina: Llllaaauuurrriiii
Elias: Lllllaaarauli

Elias jutuhoos Pühapäev, sept. 24 2006 

Elias istub kodus maas ja mängib, samal ajal seletades: “Maiu ei puutu peeglit! Muidu sina saad surma!”

Elias ja putukas Reede, sept. 15 2006 

Eliast on mingi putukas hammustanud. Vaatab siis maas olevat puru ja seletab: “See putukas hammustas mind! Ja astus varbale! Ja sõitis otsa!”

Elias ja Tommi Pühapäev, sept. 3 2006 

Elias vaatab süüa nõudvat Tommit: “Tital on paha tuju, saad sa aru?!”

Elias ja tupsupidžaama Laupäev, aug. 19 2006 

Elias saab õhtul teletupsudega pidžaama selga. Seisab ja kõditab siis jala pealt:
“Kõdi-kõdi, Tinky-Winky”

Vigade parandus: 24. aug 2006 kell 9:14

Elias ja jonn Reede, aug. 18 2006 

Tuleb Elias emme juurde, paneb pea sülle, vaatab suurte silmadega otsa ja teatab:
“Minul on jonnituju!”

Lellu ja Tommi Kolmapäev, aug. 16 2006 

Elias hommikul söövale väikevennale pai tegemas:
“Pai-pai tita. Tita tubli poiss. Tita sööb.”

Elias ja reklaamid Neljapäev, aug. 3 2006 

1. “Ütle Nukuapuaa!” (peale selle puu otsa ronimisega Fanta reklaami)

2. “Unusta roosa, unusta plekid!” (Vanish vist? Üsna sageli korrutatav lause igatahes)

3. “Nahk on nii sile!” (täna voodisse minnes aga tõesti ei oska arvata, mille reklaamist see pärit on. mingi kreem ehk?)

Ah jaa… ja kohe kindlasti ei tohi unustada Ärapanija reklaami munitsipaalpolitsei-lauluga peale mida poja käis ja laulis “Munitsipa-munitsipa…”.

« Eelmine lehekülg